Sagritsa muuseum - Kalame talu Karepal

🏡Richard Sagrits🖌️

Selleks aastaks SULETUD!

Sooduspilet 2€
Täispilet 3€
Perepilet 5€

Lisandunud on kaardimakse võimalus
Lisandunud on ka elektrooniline giid
Maali lõuendile , kaasas lõuend ja akrüülvärvid 2€/in

Gruppidele ettetellimisel! Gruppidele lisandub hinnale giiditasu 20€

Info:
+372 5393 0957 / +372 507 0334
sagritsamuuseum@svm.ee

 

Alice Sagritsa poolt kirja pandud taimede nimekiri asub SIIN . 

karepa

HINGE PAITAV KOHT MÄNDIDE JA KUNSTI SEES

Kalame talu asub põhjarannikul Karepa külas Selja jõe kaldal. Talumuuseum ise on omaette vaatamisväärsus - sajandeid oli see Selja mõisa kalamehe elupaik. 19. sajandi lõpul sai rentnikuks tuntud meremaalija Richard Sagritsa isa. 

Kalamel näed 19. sajandi ehitatud hooneid, tüüpilist põhjaranniku rehielamut. Samuti asub õues ka ait ja aidakamber ning töökorras silmuköök. Kõige unikaalsem nendest on 19.  sajandil paekivist laotud silmuköök, mis on praegugi kasutatav, kus on väljapanek omaaegsetest kalapüügivahenditest.  Erinevate sündmuste jaoks on võimalik kasutada rehealust, mis on avar ja ruumikas ning kus samuti on võimalik näha erinevaid näituseid.

2020. aasta suvel taastati Alice Sagritsa kiviktaimla. Enamus taimi ootab veel oma teed suursugusesse kiviktaimlasse. Aeda taastasid kohalikud ettevõtjad Peeter Keivabu (Pome Grupp OÜ), Marge Gross, Leili Toodre, Eha Albert.

Suviti näed talumuuseumi ateljees Richard Sagritsa maalide näitust. Näituste teemad vahetuvad iga suvi. 

Ringi saab kõndida skulptuuriaias, kus juba praegu on võimalik tutvuda Jass Kaselaane, Tiiu Kirsipuu, Maigi Magnuse Jüri Ojaveri, Terje Ojaveri, Rene Reinumäe ja Simson von Seakylli taiestega.

2021. aasta kevadel toimusid Kalame talus filmivõtted filmile «Veresüü» («Kill the Child») , mis peaks linastuma 2022. aasta sügisel.

AJALUGU

Richard Sagritsa muuseum - Kalame talu rajati Selja mõisniku poolt 19. sajandi algupoolel mõisa kalamehele elupaigaks. 19. sajandi lõpul tuli siia rentnikuks kunstnik Richard Sagritsa (1910 -1968)  isa. Hiljem jäi see kunstnikule kuni surmani suvekoduks ning tööpaigaks. Muuseumina avati talukompleks 2000. aastal vastavalt kunstniku lese viimasele soovile.

19. sajandil rehielamuna püstitatud hoone sisemist plaani on hiljem – valdavalt 1950ndate lõpus ja 1960ndate alguses veidi muudetud. Välja on ehitatud ärklitoad. Rehealune osa on paekivist. Hoone on kaetud täiskelpkatusega. Palkidest eluosa sissepääsu ees on postidele toetuv varikatus ning keskel paikneva sissepääsu ees asub lahtine puitveranda. Maja läänepoolses osas paiknes nn „külm kamber“, mida üüriti välja suvitajatele. 1960ndate aguses ehitati see ümber kunstniku ateljeeks, kus täna eksponeeritakse muuseumi kogudesse kuuluvaid kunstniku töid.  Hoone interjöör on säilitanud ilme, nagu see oli kunstniku eluajal

Kõige unikaalsem hoone talukompleksis on 19. sajandil peakivist laotud silmuköök, mis on praegugi kasutatav. Siin on väljapanek omaaegsetest kalapüügivahenditest. 2016. aastal renoveeriti 19. sajandi keskpaigast pärinev ait.